Lõpuks ometi algas vaheaeg. Mitte, et ma seda nii väga oodanud oleksin, aga hea vaheldus siiski ja ma väga loodan, et mu poolikud plaanid täienduvad jõudsalt. Tänane ja eilne õhtu möödusid veidi väsitavalt musta tööd tehes Õismäe ujulas kohtunikuna. Õnneks sai see vaev nüüd läbi. Ütlen ausalt, et see ei nõua erilist pingutust, aga tekitab sellist unisust, et ma imestan, et püsti seistes seal magama ei jäänud. Ahjaa ja päeva trumbiks oli see, et mina vana kavalpea võtsin ujulasse ju ainult ühe plätu kaasa, no kellele kahte ikka vaja on?! Muidugi sain tänu sellele ekstra popid coca-cola'd endale jalga,jehu.
Kiuks sai eile 18! Ehk siis järgmine kolmapäev tõotab tulla reaalselt lahe. Eilsest päevast ei puudunud ka õhtune energialaks-batuudikas, see on lihtsalt nii palju huvitavam ja rõõmustavam kui ujumine. Seega võin järeldada, et olen oma valikud õigesti teinud ja selline sõna nagu kahetsemine ei mahu minu sõnavarasse.
Ma olen üsna kindel, et ma pole siia eelmisest nädalavahetusest kirjutanud, okei, ma pole siia juba aastaid midagi sisukat kirjutanud kui aus olla. Igaljuhul, laupäeva trumbiks oli VUP3 ning ma eeldan, et see ei vaja selgitusi,sest iga VUP lihtsalt on ja jääb heaks. Pühapäev möödus hoolimata vihmast, tuulest ja külmast siiski rannas olles koos K'dega ja peale seda päeva pean ma tõdema, et maailm ja inimesed minu ümber on kohati ikka väga kummalised. See info, mis minuni jõudis, oli üsna nagu välk selgest taevast.
No comments:
Post a Comment