Lugesin nüüd alles oma eelmise sissekande läbi ja pean tõdema, et kirjavigu on seal tohutult, jube. Aga mul tõesti polnud aega sellele keskenduda ja oma rahulolu kuulutasin ka vist liiga hoogsalt, sest nüüd meenus mulle hunnik asju, mis mu meelerahu rikuvad. Ei hakka neid üles lugema, kuid üks halekoomiline seik meenus just. Kui ma üleeile kell 2 ärkasin leidsin pannkoogi taigna alt. Mõtlesin siis, et olen tore ja teen pannkooke. Algus tundus paljulubav, see tähendab, kuni selle hetkeni kui ma taigna pannile valasin. Imelikul kombel läks see jälle laiali ja ühelt poolt olid need 2 väikest pannkooki täitsa mustad ja teiselt poolt toored. Ehmatasin selle peale, et pann muutis oma värvi ja võtsin need haledad pannkoogid sealt ruttu ära. Ja siis see juhtuski, suur tuleleek lõi valla, olgugi et ainult mõneks hetkeks, aga sellest mulle piisas. Mina ei hakka oma lastele elu sees pannkooke tegema ja üritan ka siinsest pliidist võimalikult kaugele hoida. 

Tegelikult on nii, et ma olen ikka veel Otepääl, ikka veel ei tea mida selle aastavahetusega peale hakata. Tallinn? Tartu? Otepää? Või veel midagi hoopis muud? No tõesti, eks ma saan seda teada alles siis kui see hetk käes on. Muidu, täna käisime sõitsime Mardiga veidi ja tsekkisime seda väikest armast Kambja majakest, mida Bruno kõigi trennide arvelt ehitamas on käinud. Koha leidmine tekitas väikesi raskusi, sest mul pole ju parem-vasak veel päris selge ja seetõttu külastasime kolme naabrit enne õigesse kohta jõudmist. Aga jah, muidu oli tore ja tänane päev sai jälle ilusti õhtusse veeretatud. Tegelikult midagi tarka öelda pole, seega ma lõpetan tänaseks.