Terve maailm on sellist hala ja huumorit täis, et naerdes hakkab juba süda ka pahaks minema. Ja ma olen ikka tõeliselt hale, et mul üldse probleeme pole, kui siis ainult see, et mul pole ühtegi asja mille pärast nutta ja mitte midagi nii head, et rõõmust lakke hüpata. Ei nohh, kui mõtlema hakata siis nutta võiksin ma ju sellepärast ka, et 1,5 aastat tagasi nägid mu sama modelli joonistused märksa õigemad välja kui täna joonistatud õhupall, kellele on neegri nägu otsa pandud, kuid ma ei jaksa nii pikalt mõelda, et nutma puhkeda. Tuleb ju siiski üle mõelda, enne kui halama hakata. Aga nüüd lähen otsin ma oma vesivärvid välja ja vaatan, kas kodus mõni pintsel ka on, reede ju siiski läheneb.
No comments:
Post a Comment