Hetkel on süda paha, aga muidu Topi karikas on nüüd läbi ja veidi aega saab jälle elada. Elada küll, aga süüa mitte. Sest täna oli viimane toiduga päev. homsest näljale teretulemast. Eile tähistasime viimast nädalavahetust erikaga mäkis käies. Ja üldse ando ja erikaga piritalt linna sõites, oli mingi saiko bussis kes sõimas meid erikaga ja ütles et meie naer nagu lehmadel, nohh ma ei tea. Natuke karm ju, valusalt ütles :D endal oli selline äääss taga ja jumal mis trussikuid ta kandis, kolepaha inimene! no see selleks, see oli alles esimene šokk, teine šokk oli see kui me viru ukse ees auto alla oleks jäänud. No ehmatas ikka ära korralikult. Kuid ka step up'i nägin. Mis oli niiniiii hea film! No ikka nii hea , et hoolimata meie väsimusastmest ei tekkinud mul hetkekski und.
Tänane päev möödus Tabasalus ja Laulasmaal ja Keila joal.. perekond ja söök ja jook ja piljard ja nii. Ma ei teagi, eks oli vist hea vahelduseks perega suhteid siluda. Kuigi ma ei tea kui väga ma seda silumiseks nimetaks. Lähen koristan nüüd toa ära ja headööd!