Täiskasvanu. Piinaja. Tapja. OMG!

Omg omg omg. Tänane EKA oli lihtsalt nii šokeeriv. Oli siis mu esimene maali tund. Tuju oli rõõmus ja kui nägin, kes õpetaja on, tundus kõik igati tore, sest ta on alati rõõmsa ja sümpaatsena tundunud. Lisaks rõõmustas mind veel seegi, et Lillu minu grupis on. Hakkasime siis maalimisega tegelema ja no vahepeal rääkisime Lilluga juttu, samal ajal maalides. Midagi erilist ei pajatanud- veidi EKAst, koolist no jne, tavalised teemad ja seda kõike vaiksel häälel. Kui vait jäime möödus u 5 minutit, kui rahus maalisime, ja siis järsku tuli õpetaja minu kõrvale. Olgu mainitud, et kui me Lilluga juttu rääkisime, oli õpetaja vahepeal klassi tulnud, mida ma tähele polnud pannud, seega kuulis mingit osa jutust. No igaljuhul tuli ta minu juurde ja hakkas härjalikult meeleheites loopima selliseid lauseid: Mis erialale sa lähed? Mis sa siin teed, kui sa midagi ei oska? Mis sa näitad oma attitude'i või? jnejnejne.. Minu vastused olid neutraalsed ja rahulikud(ma ei liialda), et tulin siia õppima ja et miks ta arvab, et attitude'i näitan.. või no ma täpselt ei mäleta, igaljuhul sain ma tänu sellele terve tund selliseid üleolevaid lauseid nagu: perspektiivist oled midagi kuulnud? võiksid kasutada! jne. Ma pole juba terve sajand sellist pinget ruumis tundnud ning kogu tema lõõpimise põhjus oli see, et me Lilluga julgesime rääkida, mida ta pärast muidugi tunnistas, et rääkimine on siiski lubatud. Seega wtf?! Aga no ega ta seetõttu enda suud kommentaaridega kinni ikka ei pannud. See pani mind väga mõtlema, et kuidas saab üks EKA õppejõud lubada endale sellist kontrolli kaotust enesevalitsemisel ning minna närvi niivõrd tühise asja peale, rääkimata sellest, et ta isegi ei vabandanud peale kõiki solvanguid ning ei andnud mitte ühelegi õpilasele pm ühtegi õpetlikku nõuannet, vaid lihtsalt istus, passis ja lõõpis nii kuis jaksas. Ausaltöeldes pani see jalad värisema, kui sa tunned terve aja oma seljal ta pilku ja satud mitu korda järjest kuulirahe alla, mis sealt suust tuleb. Tunni lõpp oli suurem kergendus, kui ükskõik, mis eksamitelt või võistlustelt tulek. Hiljem arutasime veel Lilluga, et see ikka maru imelik, et täiskasvanu nii käitub, ma saaks aru, kui see oleks mõni puberteediealine, aga jh, üsna peagi tuleb ta käitumisele vastus. Vahepeal aga selgitan, et tegelikult ei taha ma üldse tema tasemele laskuda, mida ma seda siia kirjutades paraku teen, kuid lihtsalt nüüd tuleb see kõige šokeerivam põhjus, mis ajendas mind seda tegema. Nimelt tulin koju ja Lillu oli vahepeal spioonitööd teinud ning andis lingi õpetaja kohta. Palun väga: http://uudised.err.ee/index.php?06156079 Selline inimene ta siis ongi ja see oli alles mu esimene päev maalikursusel. Ma siiski loodan elama jääda ja edaspidi nii vähegi madalat profiili hoida kui võimalik :) sest sellised inimesed on haiged ja ei tasu enda närve nende peale raisata ning tüli kiskuda. Päris pikk postitus tuli, aga loodetavasti päästan ma sellega kunagi kellegi närvirakke või elu.