Pühapäeva öösel tuli tore kõne ning läksimegi Simoniga rullitama. Pagana kahju, et mul fotokat kaasas polnud, sest meri oli midagi imelist! Samas tore oleks ka maalida olnud, kui vaid oskaks. Maailmatore oli meenutada parimaid seiku ujumisaegadest ning tagasiteel kohtasin veel Riinu ja Kadrit, keda ma polnud enam kui sajand näinud. Voodi jõudis silmapiirile alles poole kolme aeg ning äratus helises kell6. Tegelikult on hommikuti kella 6 ajal alati parim ilm üldse ja lausa kahju hakkab, et ma enamasti selle maha magan. Olin tubli laps ning rõõmustasin ennast ja teisi ning peale seda kalpsasime Karoga üsna inimtühja Pirita randa. Kannatasime ära tuule, liiva, tsebureki müüjad ning tulise päikese, kuni lõpuks liitus Simon. Siin kohal ütleks, et taas oleks tore naerukursustel osaleda, et mitte piinliku tähelepanu alla sattuda. Kui meie juba vaikselt päikesest hullusime tuli ka Jüki randa ning taas sai arutatud suve trippe, mis tunduvad küll maailma toredad ning parem oleks, kui vähemalt mõnigi plaan käiku ka jõuaks!
Täna siis viimane päev Tallinnas ja taas Otepääle! Aga seekord ootan seda veelgi rohkem kui tavaliselt :)
No comments:
Post a Comment