No kui hull saab olla ühe isegi mitte linna elu! Neljapäeval saabus juba peaaegu, et põliselanik Erika Otepääle, nautisime taas kolmekesi Pühajärve romantikat, rääkisime suvalistele, mis vahvad weekendi fotograafid me oleme, ulmeline, kuidas kõik usuvadki:D Eeldasime, et tuleb tuim koju ja magama õhtu, kuid elul oli meile midagi enamat pakkuda! Peale linna trippimist ning oma swixlaste, käpide ja muude loomade nägemist saimegi südamliku kutse sünnipäeval, mis osutus enneolematuks! Peale selle saime näha esimest tõsist kaklust(või noh, peaaegu) ning olime šokeeritud. Et seda ravida reivisime kohalike tüdrukutega ning otsustasime, et saagu mis saab aga selle salati me hävitame. Peale rasket nuumamist viidi meid koju, kuid rahulikud pealinna lapsed ei suutnud ju ometi öösel kell 4 magama minna, vaid pidid jooksma minema.. videod ja pildid pajatavad ise parajaid lugusid, kuid hetkel jäävad need ilmselt varjatuks ning ega me pelgalt jooksmisega ei leppinud, sest peale salatit pidime ju veel prallelt kooki ka saama:D ning et kaloreid põletada, siis oli aeroobika ning kiirusvõistluste parimaks paigaks konsumi parkla!
Kõige utoopilisemad ning seiklushimulisemad horror-tüdruk ning junsu(sorri)
Wippii, weekendi pildistamise eest kingiti meile KALA! :D
Erika koos oma kujutletava sõbraga
Kohe näha, et sama pere friigid
Oma hulluga seiklusi otsimas
Peo hoos
Käpi ja ta parukas
Kanye, jees ning otepäälased
Sünnipäevalapse ja muude suleliste, karvalistega
Enne seda, kui jooksuriided selga ajasime
Lihtne öö selja taga, tuli taas tatsata ranna poole, teha meeliülendavat pastat ning spontaanselt jooksma suunduda. Õhtu jätkus matkasell Mardi koju saatmisega, väikse Pilkuse ringiga ning siis tuli täiesti ulmeline õhtu kohalikus bravuurses ööklubis, mille seekord seljatasime ilma pudeleid avamata. Uskumatu, et reaalselt saigi niimoodi kolmeni koos mäeinseneride ning käsipalluritega Tallinnast traalitatud.
Mardi riided selga ja cmb'sse!
Tuli laupäev, tuli Karo, keda ma polnud taas sajand näinud ning tuli ka minu tööpäev. Oleks täitsa vahva olnud, kui mu kõht poleks otsustanud valutada tervelt sada aastat. Siiski siiski suutsime veel 5minutit enne poe sulgemist sünnipäeva kingi osta, kuid kus sa sellega. Meie enda pruukost jäi ju loomulikult tänu geniaalsele õhtu feilikunnile koju ning vanaisaga sai taas naljatatud. Seejärel saime lahke Tallinna noormehega Mäha järve äärde, kus pidu käis juba täies hoos. Sealt ei puudunud vist küll ükski kohalik, rääkimata tartlastest, judokatest ning löömameestest. Nagu ikka jõudis voodi silmapiirile alles hommikuvalguses, kuid seda alles peale pikka jalutuskäiku. Hommik oli see eest kordi helgem ning Pühajärv lausa võlus enda +26 veega. Õhtupoole otsustasime kõrbekuumuses Tallinnasse suunduda ning siin ma nüüd taas olen üle paari nädala. Tahaksin öelda, et vaid selleks, et lahkuda, kuid paraku leian ma iga päev üha uusi ülelaskureid seega welcome Vääna ja naudin, mis on!
No comments:
Post a Comment