Kutumutu

Nonii Erika on läinud ning nüüd jääb mul veel ainult makarone talle järele viia. Eilne möödus Mardi bd tähe all, ehk Laulasmaa vahet sõites ning öö kujunes märksa hullemaks, kui olin arvanud. Meeldiv oli Katret üle aasta aja korraks näha, kuid kõik mis sealt edasi läks, on juba omaette ooper. Taaskord kinnitasin fakti, et kui ikka mõne kohaga klappi pole, siis ei tasu sinna minna, oii jumal, ma ju mõtlesin, et äkki seekord on teisiti. Muidu vanglaametnikud on mul suured sõbrad ning öösel kütsin kaminat, sest talv on käes!

Ja täna jälle pralle pralle pralle.. ohh, jaksaks ma vaid koristada/pakkida/pesta.