StudentHouse, lumi ja kõik muu hea

Esmaspäev:
Skype on tore! Ehk siis eile oli tore kõigiga rääkida :)
Laupäevast nii palju, et minu plaan oli niisama paariks tunniks Kristina poole minna, aga sinna jõudes avastasime Sandriga, et ta peab hoopis sünnipäeva! Apppi, kui halvasti ma ennast tundsin. Külalisi oli 4 ja pooled ei teadnud sünnipäevast tuhkagi. Õnneks lahenes kõik ilusti. Peolaud oli mega uhke, rääkimata sellest suurest plasma ekraanist, päris kadedaks tegi. Hiljem läksime linna, minu plaan oli Tannuga koos bussiga koju minna, aga võta näpust, see vend töötas öösel kolmeni, seega kõmpisin ma need 5km tunni ajaga läbi lumesaju koju(bussid ju ei käinud).
Pühapäeva hommikul tegin midagi erakordset, nimelt valmistasin ise pannkoogitaigna(mitte purust). Pannikad olid eluhead koos koduse vaarikamoosiga. Nüüd on mu ainukeseks probleemiks veel piparkoogid, sest siin ju neid ei müüda :(. Ilmselt pean kannatama kuni Eestisse jõudmiseni.
Hetkel möllab siin Taanis taas lumetorm.. huvitav, kuidas ma niimoodi taani keelde küll oma rattaga jõudma peaksin?

Täna:
Hei sõbrakesed! Minu tuju on laes. Skype vestlused on igati toredad, just lõpetasin viimase oma vennaga ning mulle meenus vana hea aeg, kui veel kirjandeid pidin kirjutama. Pean tõdema, et mingis mõttes valdas mind kergendus, et enam ei pea, kuid samas mõtlesin oma actionscriptile ning sain aru, et see on siiski veel raskem pähkel.
See nädal on äärmiselt kiiresti möödunud. Hommikupoolikud koolis koos Mihkli ja Lucianiga projekt 1.2 kallal ning pärastlõunad taani keele ja vabatahtlikuna. Mulle tõesti meeldib, kui mu aeg on sisustatud, kohe naeratus tuleb näole. Ning lisaks sellele sajab pidevalt lund, mis toob muidugi veel suurema naeratuse näole. Vahepeal olen hakanud StudentHouse'i vabatahtliku tööd vägagi armastama, iga päev pakub uskumatult palju toredaid uusi inimesi ning ka rattasõit läbi lumesaju on nauditavaks muutunud.
Esmaspäeval vingusin piparkookide üle, nüüd teatan, et ma siiski leidsin mingisugused piparkoogid poest ja jõulukalender on ka olemas. Tannul on selle järgi muide juba 12.detsember.

Kõiki järgnevaid päevi ootan rahuloluga, sest enamus ajast on ilusti sisustatud ning järgmine nädal pakub veel üle ootuste palju vägevaid sündmusi. Ja juba ülejärgmisel nädalal saabungi Eestisse! Kaunis 17.detsember, oootan! :) Hoidke siis pöidlad pihus, et see paks lumi Eestist kuskile ära ei kaoks ja et Kuutsekas ikka täisvõimsusel avatud oleks! :)

Lisaks pilte ka, aga naljakas on see, et ma polegi vahepeal ühtegi pilti teinud(imede ime!) ning videotöötlusprogrammid on üheskoos otsustanud mu arvutiga koostöö lõpetada, seega pole mul videot ka täna paraku pakkuda.