Uus Hiina blogi, Wuhan, hiina lapsed, templid, söök ja palju muud

Oi oi oi... 10päeva eelmisest blogipostitusest on lennanud tohutul kiirusel. Tegelikult pean tõdema, et vahepeal tegin rahvusvahelise blogi, et ka mu taani sõbrad saaksid mu tegemistel silma peal hoida ja sinna olen üpris tublisti postitanud. Ilmselt üritan ikka ka siia paar korda kuus või korra nädalas jõuda, kuid kahtlen, et tihedamini.

Kes on huvitatud mu Hiinale pühendatud blogist, siis selle leiate siit: https://liinatravels.wordpress.com/

Neile, kes on huvitatud Hiinast, selle kultuurist ja vabatahtlikuks hakkamisest, soovitan tsekkida siia: https://www.facebook.com/igotochina

Teen siis lühikese(või pika) kokkuvõtte sellest, mis ma vahepeal teinud olen. Esimese nädala lõpus põrutasin pühapäeva hommikul üksi Wuhan'i, et seal siis Alexi ja hiinlasest Lucky'ga kokku saada. Wuhanis sadas muidugi terve päev ning seega veetsime enamus ajast poodides. Ostsin endale korraliku kaamera ka, juhhei, lämmatan kõiki blogi külastajaid nüüd veel suurema hunniku piltidega kui varem :)

Lucky ja Alex:

Tagasi Xiantaosse jõudes käisin ühte toredat templit külastamas. Minu elus siis esimene templikülastus. Lisaks sellele baikisin eelmine nädal üldse üpris palju ringi, et linna, kohti ja inimesi jäädvustada.

Armas tempel:

Templi kõrval põletas mees prügi. Sel hetkel tundus see mulle üsna huvitav ja kummaline, kuid nüüdseks olen sellega juba ära harjunud:

Kahjuks pole pilt piisavalt hea, kuid siin siis näide sellest, kuidas kohalikud koos tillukeste lastega rolleritega sõidavad: 

Üks õpetajatest keeltekoolis, alati rõõmus Lucy. Tema on ka mu hiina keele õpetaja:

Loomade sõber ning tõeline linnavurle Alice:

Siis kui hiina lapsed kaamerat nähes hulluks lähevad:

Üks pilt mu kontorist ka siis:

Park, kus inimesed õhtuti jalga keerutavad, pasundavad, laulavad, mängivad jne.

Üks päev käisin veel ühte teist väikest Xiantao templit külastamas. Tänav selle ees nägi selline välja:

Templi sisemus:

Ma siin rõõmupallitamas:

Kohalikud jões suplemist nautimas:

Kes jões, kes tänava ääres bassus:

Vana hea Tansaaniast tuttav pilt, mida on ka siin igal tänavanurgal näha:

Siis, kui üks isa palus mul tema kaksikutest pilti teha:

Ja veel üks beebi kaamerale poosetamas:

Tantsugrupid pargis:

Siis, kui juhtus naljakas lugu ja üle 50 inimese kogunes minu ümber, et valgest inimesest pilti teha. Nalja kui palju!

Minu õpilased! Ipod (ma ei tea, kes talle selle nime andis, aga ikka veel itsitan iga kord, kui seda ütlema pean), Nick ja Bill:

Üks lasteaia tibudest:

Kui ma õigesti mäletan, siis nende nimed on Joy ja Happy:

Paremal on mu lemmik Jessie:

Alex lastele inglise keelt õpetamas:

Peale kibekiiret nädalat sõitsin laupäeval Wuhani, et seda linna natuke põhjalikumalt uurida. Esiteks käisime Nick'i ja Alexiga lärmakal ja inimestest pungil toidutänaval ning seejärel läksime Yangtze jõe kaldale, et sealt siis praamiga üle minna. Jõelt olid linnale võrratud vaated. Majad sätendasid, vesi sillerdas, vihma sadas ning välku lõi ka veel kõigele lisaks.

Minu esimene bubble tea: 

Pühapäev algas plätude shoppinguga ja edasi liikusime ühele armsale tänavale, kus oli palju butiike, kohvikuid ja kunsti. Sealt sain ka üle pika aja kohvi ning katsetasin hiinlaste moodi hommikusöögiks nuudleid süüa.

Hiinlased hommikul nuudleid nautimas:

Armas tänav:

Minu taimetoitlase nuudlid koos pähklitega. Pean tõdema, et üpris maitsev, kuid hommikusöögiks siiski liigagi raske toit:

Üks maailma armas kohvik:

Esimene hommikukohv:

Pühapäeval käisin veel Baotong'i templit külastamas. Väga maaliline koht koos imeilusate hoonete, mõnusa atmosfääri ja munkade laulmisega taustal.

Peale templit oli aeg Wuhani suurima vaatamisväärsuse külastamiseks – Yellow Crane Tower. Vaated torni otsast olid otseloomulikult võimsad, kuid turiste oli liigagi palju.

Vaade Yellow Crane Tower'i otsast Yangtze jõele ning Wuhani linnale:

Hiljem käisin veelkord Hubuxiang'i tänaval, et mõned pildid teha ning küpsetatud banaani proovida:

 Banaan küll eriline maitseelamus ei olnud:

Nüüdseks on enamus ajakirju ja raamatuid Hiinas läänestunud ehk neid loetakse vasakult paremale, kuid mõned raamatud on siiski veel stiili hoidnud ning neid loetakse paremalt vasakule, ülevalt alla.

Hetkel ongi kõik! Järgmiste seiklusteni!
Hunnik tervitusi kõigile erinevatesse maailma otstesse! :)