Tänane päev on olnud üks paras loterii mängimine, jooksmine ühest kohast teise, hiigel kergendus ning väsimus. Mu südamelt kukkus kivi, kui avastasin, kui palju õnne täna mind ümbritses. Kuid seda pean ma tõdema, et väiksed lapsed pole ikka minu teema, junsudele trenni andmine peale niigi väsitavat päeva tekitab paratamatult soovi joosta kohe ja praegu üksikutesse mägedesse, kus neid jumbusi poleks. Neljapäev veel üle elada ja ongi elu ilusam. Üritan küll oma mõtteid tasakaalus hoida, kuid paratamatult pendeldab mu peas kirjand, mis on juba 11päeva pärast ja mata, mille proovieksam on ülehomme, oeh. Selles suhtes on ka midagi väga valesti, et mul homme kooli pm pole, aga ma lähen Karoga vabatahtlikult sinna kell 10 hommikul ja kavatsen vastu pidada umbes kolmeni iseseisvalt matat lahendades :D eks paistab mis saab
No comments:
Post a Comment