Viimane nädal koolis ja ikka ei saa rahu, miks?

Ma mõtlen ja mõtlen ja mõtlen, et mille kuradi(vabandust) pärast on vaja teha arvestusi suuliselt. Kuidas saan ma homseks üle 120 lehekülje ajalugu pähe ning kuidas loen ma homseks 400 lk Meistrit ja Margaritat nii, et ma aru ka üldse saaks. Nii ilus ilm ju, ma ei suuda keskenduda. Ja üldse, täna ootan homse päeva lõppu, kolmapäeval ootan neljapäeva lõppu jne, nii on halb elada, kui koguaeg mingeid lõppe ootad. Ja ma ei jaksa ära oodata puulehti. Ja NO99 etendus "Kuidas seletada pilte surnud jänesele" oli väga kummaline ja ma pettusin selles, sai küll naerda jah kui paljas mees pool tundi koera moodi laval ringi kappas, kuid kaua sa ikka viitsid sellist asja vaadata ning kohati hakkas mul lausa näitlejatest kahju, kuigi jaa seal oli siiski paar päris head seika, kuid üldiselt liiga venitatud jne. Hetkel kirjutan siia selleks, et kooli kohustusi edasi lükata, paha paha paha