Täna ma küll lüüriline olla ei kavatse. Lihtsalt faking Otepää, ma veelkord armastan sind! Reeede ja Cmb ja Eerika rahva megamõnus pralle Kalevi pool ja kui tore on kalevlasi näha iga paari kuu tagant! Ja no eilne Help ja hahaaa maailma kõigenaljakam alakate pralle Veskis ja lõpuks Pohla pool. Unetunnid taas kannatavad, aga mis siis ikka. Tänane superarmas Buldogine pärastlõuna, taaskordne batuudikas ning väsimus ongi minust võitu saanud. Sedavõrd, et oma vaba pühapäeva õhtu kavatsen ma kodus mööda saata, mitte pealinna lokaale külastades, mis kõlas küll ahvatlevalt, kuid viimnegi rakk mu kehast ütles sellele ei, mõistus kaotas täna. Lume ning lauaga on nüüdseks siis kõik ning aitäh ilmataat, et sa need võimalikud viimased head hetked selle vihmaga ära suutsid rikkuda, jobu. Lisaks sellele olen ma nüüd juba 99% kindel, et mul siiski on varbaluumurd, kuid kes kannatab see kaua elab. Ja taaskord pean tõdema fakti, et hetkeajendil pähekaranud plaanid on parimad.
No comments:
Post a Comment