Hetke seisuga olen Tansaanias elanud natuke rohkem kui kolm kuud ning lõpuni on jäänud veel vähem kui kuu aega. Elu siin on muutnud nii mu mõttemaailma kui ka väärtusi.
Mu viimase aja parim kogemus on kohalik pulm. Minu elu esimene pulmas käik ning see leidis aset Tansaanias. Kui nüüd aus olla, siis pruuti ega peigmeest polnud ma enne pulma kunagi kohanud ning pruudi onuga oli meie seltskond vaid korra paar kuud tagasi ühel firma külastusel kohtunud. Ettekujutust kohalikust pulmast meil muidugi polnud ning seega oli emotsioon kohale jõudes kordades vägevam. Palju sädelust, ilusaid inimesi, head toitu ning ka korralikus koguses tantsu. Pilte sellest vingest sündmusest:
Homsest algab minu elu ilmselt siiani suurim seiklus - ronimine Aafrika kõrgeima mäe, Kilimanjaro, tipu otsa. Kohe üldse ei tea, mida oodata. Loen siin eestlaste reisikirja 2006 aastast ning üritan enda asju vaikselt pakkida. Mida enam ma seda reisikirja loen, seda enam on mul tunne, et see on ikka üks hull ettevõtmine. Ilmselt kuulun ma nende inimeste hulka, kes võtab asja mõistusega, ei kurna enda pead üleliigse muretsemisega, kuid samal ajal plaanib igat detaili ja püüab leida lahendusi võimalikele ootamatutele katsumustele juba enne nende tekkimist. Sellegi poolest pean ma tunnistama, et ilmselt hetkel ma alahindan selle katsumuse raskust. Eks näeb!
Motiveeriv lause sellest reisikirjast: "Sõnum on peaaegu kõigil allatulijatel ühine: olen teinud igasuguseid hulle asju, aga mitte midagi nii hullu. Kuid hullud ideed viivadki meid edasi ja annavad elule teistmoodi mõtte. " SIIT saate lugeda seda täies pikkuses.
Seda tippu lähme vallutama koos viie taanlasega ning kui kõik läheb plaanitult, siis peaksin juba järgmisel nädalavahetusel 5895meetri kõrgusel eesti lippu lehvitama. Pöidlad pihku, et vihmaperiood meid ei kimbutaks ning lumi ja tuisk mõistlikuse piiridessse jääks. Kilimanjaro, siit ma tulen!
No comments:
Post a Comment