Muidu suuri sündmusi pole, kuid üks tähtis murdepunkt siiski oli esmaspäeval umbes kell 16.30. Tõsiselt esimest korda elus, oli tahtmine keemiast midagi rohkemat teada, ja seda kõike tänu sellele, et esimest korda elus sain ma vist sellest aru. Kindel ei saa olla, sest fail on vägagi võimalik. Kuid siiski, pole elusees selliseid kolmapäevi olnud, kus me karoga terve päev korrutame, kuidas me juba keemiat ootame, ja ega sellist närvi ning rõõmu korraga pole ka varem olnud. No see selleks, tore oleks kui see lõppeks ka sama hästi kui algas :)
Tegelt võiks siia midagi palju mõtekamat postitada, aga ausõna ma ei viitsi seda teha, kuid telefoniputka on hea pühapäevahommikufilm.
No comments:
Post a Comment