ühest austraaliast ära ei ütleks.

Pühapäev jälle. See nv möödus 100% pärnus ja ainult pärnus. Juba alates reede pärastlõunast kui need mitte nii lemmikud võistlused hakkasid. Ja ütlen ausalt et sellist reede õhtut pole mul tõenäoliselt juba vähemalt aasta olnud, niii ohutavalt igav et sure maha nooh. Isegi dr House ei pakkunud pinget, jube. No laupäeva hommik jätkusid võistlused, mis oli umbes 11.30 juba läbi, seega sain ma puhtalt 2,5h passida chopstickis ja tellida sealt mingi 6 korda, aga igav ei olnud õnneks, sest ma ju tõmban suvalisi ligi. No kui lõpuks mu pere suutis kohale ilmuda siis olin ma juba tõelise hulga lattet ära joonud ja mul oli tunne nagu ma oleks terve päeva seal veetnud. see selleks, lõpuks läksime siiski sinna kuhu vaja, ja mulle meeldib kui inimesed on kasvanud, ausalt ka :D seekord oli kohe palju lõbusam, ja no sain isegi tõestuse et pärnu on tõesõna üsna nö persekukkunud linn. Muidugi esialgu ei uskunud aga jh, kahtlustan et seal 50% elanikest töötavad kõik mendi jaoks. Peale päris mitmeid ebameeldivaid ja samas naljakaid asju läksime kinno, hahaa tore et hans ei oska lugeda ja seetõttu nägime me kogematta teist korda "mina olin siin" .. no esimesel korral meeldis rohkem, kuigi nüüd jagasin rohkem pisidetaile, a siiski. Öö oli nagu oli, kellel pärnu ranna tornis vessuga, kellel magades. Ja nüüd lõpuks tulime siis Pärnust tagasi, Juriga kohtusin ka korra :D ja kõik. Ausaltöeldes ootan nüüd üsna seda oktoobri lõppu, nii mõnigi asi tundub siis üsnagi oodatav :)