Nüüd hakkan vaikselt jälle ellu tagasi sulanduma. Paar viimast päeva olen üsna rivist väljas olnud (seda igas mõttes), kuid nagu näha, siis hakkab see nüüd tasapisi taanduma.
Reede hommikul sõitsime koos Mardi, Karo ja suure hurraaga Otepääle. Väikesi komplikatsioone tekitas bussi hilinemine, järgmisest maha jäämine jne, kuid sellegipoolest saime pool päeva Kuutsekal veeta. Vahvale reedele järgnes veel vähemalt sama lõbus laupäev Kuutsekal. Sain küll kerge pea ja selja trauma, kuid ega see tuju ei rikkunud. Õhtut ootasime elevusega (ma arvan, et ma ei liialda kui seda ütlen). Kibekiirelt jõudiski see õhtu kätte. Lausa nii kiirelt, et mina sulistasin alles dušši all kui Esko juba kohale jõudis ning Koigu saabudes polnud mu juuksed endiselt ära kuivanud. Kokku sai lõbus suvine seltskond: Karo, Esko, Mart, Koik, Peterson ning mina. Tulemata jäi paraku Narva lõksu jäänud Andre ning mu Tallinna vandersellid, kellel kõigil mõjuvad põhjused olid. Pole raske arvata, millega meie kuusik enne klubisse minekut aega veetis. Otseloomulikult suve populaarseima mänguga. Kell tiksus ja tiksus ja nii me siis jõudsimegi peagi Cmb'sse, Veski spordibaasi, Helpi jne. Nojaa, kuidas kellelgi see õhtu lõppes, on juba iseasi. Pühapäeva hommik polnud (nagu juba eeldada võib) just suurim pärl. Kui ma lõpuks kõik sellid voodist üles sain oli aeg minna mu telefoni otsima. Terve öö oli sadanud ja ei aidanud seegi, et me 3 ringi telefoni otsides ja lumehangi tagurpidi kaevates tegime. Lisaks sellele sai veel politseid, helpi ning Meranot külastatud. Nii palju siis sellest, aga suurimad tänud kõigile, kes mulle sõnumeid saatsid :D äkki mõni lumemees sai need siiski kätte ning veel suuremad tänud mu junsudele, kes minuga koos selle raske nädalavahetuse üle elasid!
Lisan siis ühe pildi laupäevasest seltskonnast (Esko on paraku pildilt puudu) ja ühe vahva pildi neljapäevasest retro suusatamisest koos Karo ja just Eestisse saabunud Ann-Mariega :)
No comments:
Post a Comment