Eilne pärastlõuna jätkus siis tunni andmisega teismelistele hiinlastele. Minu õpilasteks on kolm poissi ja üks tüdruk. Osadel olid juba inglise keelsed nimed ning teistele said need antud. Nimedeks siis Judy, Sky, Mark ja Robbert - kõik on väga vahvad sellid!
Tunni alguses olid nad küll väga häbelikud, kuid lõpuks sain nad kõik siiski rääkima. Arutasime keskkonna teemadel ning väga huvitav oli nende arvamusi kuulata. Esiteks on Hiina meedias päevakorral välise tänavatel grillimise lõpetamine, mis on suur osa paljude hiinlaste suvisest kultuurist. Nad on harjunud käima sõprade ja perega suviti väljas grillitud toitu ning külma õlu nautimas. Osadele on see täielik must-do suvel. Minu õpilaste seas oli neid, kes nagunii grillitud toitu ei söö, kuna teavad, kui kahjulik see nende tervisele on ning ka neid, kes on harjunud seda tihti tegema, kuid üksmeelselt arvasid nad kõik, et Hiina valitsus peaks siiski keelustama selle ning andma loa vaid üksikutele kohtadele, kus see lubatud oleks.
Lisaks sellele rääkisime veel päikese-ja tuuleenergiast ning nende arvamusel on Hiina tehnoloogia liigagi alaarenenud päikesepaneelide kasutamiseks, vähemalt väikelinnades nagu Xiantao. Muidugi on suureks faktoriks ka päikesepaneelide hind. Tuulegeneraatoreid on Hiinas tegelikult juba üsna palju, eriti läänes, kus rohkem tuult on.
Mina jäin tunniga igati rahule ja ka keeltekooli õpetaja oli rõõmus.
Õhtupoole käisime Alexiga ühes kohalikus restoranis söömas. Pesime seekord teega oma nõud puhtaks ning siis toodi lauda riisipudru taoline ollus maitserohelisega, mis maitses täitsa hästi. Kõrvale sõime veel ilmselt grillitud lootust ning tofut, mis oli ulmehea! Nüüd hakkan mõistma neid, kes mulle enne reisi rääkisid, et toitu hakkan ma siin kindlasti armastama ning mõtlen arusaamatult nendele, kes seda toitu kritiseerivad.
Tofu ja lotus... ma ei ole kindel, kas see ka eesti keeles lotus/lootus on, kuid igati maitsev igaljuhul:
Kõrvale jõime kohalikku 2,5% õlut, mis maitses üsna hästi. Sain ka siis kohaliku alkoholi ära proovitud. Lisaks sellele toodi ka lauale hästi krõbedad ja vürtsikad oad, mis meenutasid rohkem pähkleid.
Ma luban, et ma ei hakka teid igavesti toidupiltide ja kirjeldustega tüütama, kuid hetkel on kõik maitsed veel nii uued ja huvitavad, et lausa patt oleks neid mitte jagada.
Peale kere kinnitamist kimasime ratastega suure jõe äärde, kus inimesed tantsisid, laulsid, ujusid, mängisid erinevaid pille. Teepeal nägin ka lehmi ja kanu. Lisaks sellele olid jõe ääres ka taaskord väga toredad võrkkiiged.
Jõe ääres:
Täna andsin taas teismelistele sellidele tundi. Tänaseks teemaks valisin turismi ja reisimise. Näitasin neile palju pilte maailma eri paikadest ja nt Tallinnat näidates arvasid nad, et see on hoopis Saksamaa või Portugal ning Kopenhaagenit pidasid nad Veneetsiaks (ilmselt seetõttu, et Veneetsia kohta andsin ma neile veidi lugemismaterjali).
15-aastase hiina tüdruku Judy kaugeim sihtpaik on siiani olnud Peking, mis talle väga meeldis ja kus ta ka hiina müüri käis vaatamas. Tema unistuseks oleks külastada Londonit, Pariisi ja Austraaliat.
Hiina poiss Sky, kelle hüüdnimeks võiks tegelikult panna War või Football on kangesti huvitatud reisisihtkohtadest, kus ka väike sõdimine käib. Tema tahaks eelkõige Egiptusesse ja Sudaani reisida.
Rahuliku olemisega Mark tahaks näha Euroopat ning sealse kultuuriga tutvuda ja muuseumites käia. Tema on teistest rohkem reisinud ning ka näiteks Hong Kongis käinud.
Robbert ei ole linnadest üldse huvitatud, tema unistuste reis koosneb vaid rahulkult kala püüdmisest, seega meeldiks talle Norrat või Uus-meremaad külastada.
Põhiline põhjus mitte reisimiseks oli otseloomulikult raha, kuid kõigil on suured unistused ning ka mina loodan, et nad saavad enda unistused kunagi teoks tehtud.
Muide, hetkel läks elekter ära! Muheledes meenub Tansaania! :)
Õhtupoole võtsime Alexiga ette ühe kurnava rattasõidu rongijaama, mis asub umbes 13kilomeetri kaugusel meie korterist. Õhtul kella 6 ajal oli endiselt üle 30kraadi sooja ning päike säras taevas. Määrisime hunniku päiksekreemi peale ja hakkasime sõitma. Teel rongijaama ületasime jõge ning sõitsime üle Alexi sõnul 1,5kilomeetrisest sillast. Päris võimsad vaated avanesid sealt, kuid paraku ei viitsinud ma sel hetkel seisma jääda ning hoogu peatada, et pilte teha. Rongijaama jõudes olime mõlemad läbimärijad. Nüüd on vähemalt rongipilet Wuhani pühapäeva hommikuks olemas!
Tagasiteel läksime siis seda tänavatel grillitud toitu maitsma. Ma pean tunnistama, et see oli võrratult hea! Ma ei kujuta ette, mis vürtse nad kasutavad, kuid mina jäin maitseelamusega küll maksimaalselt rahule ja loodan, et hiina valitsus päris kõiki grillputkasid linnatänavatelt minema ei pühi.
Tänav, kuhu sööma läksime:
Alex soetas meile mingit huvitavat kakao ja rohelise tee jooki:
Grilljuurikaid valimas:
Rattasõidust läbimärg Alex:
Grillitud vürtsised oad, endiselt üllatavalt hea tofu ning baklažaan:
Järgmine kord tahaksin kindlasti rohkem rääkida liikluskultuurist ning Xiantao linnast, kuid hetkel on aeg magama minna, enne kui tuba liiga kuumaks kisub!
Päikest teile! :)
No comments:
Post a Comment